Väljaehitatud katusealune

Esimene töö katusealuse väljaehitamise kontuuri märkimine. Seda saab teha näiteks laserloodi abil. Katte asetus märgitakse kaldseintele ja kaldseina ja põranda vahele jäävale seinaosale.

Profiilide UD 30 alla liimitakse tihenduslindid, mis parandab märkimisväärselt katusealuse heliisolatsiooni.

Profiilid asetatakse märgitud kohtadele ja kinnitatakse seina külge ankurpoltide või tavaliste poltide abil, mis asetsevad üksteisest 80 cm kaugusel.

Seejärel märgitakse sarikatele ja taladele ES riputuselementide või lamedate L riputuselementide paigaldamise kohad. Vahe riputuselementide vahel ei tohi olla suurem kui 50 cm, kui soovitakse paigaldada plaadid profiilidest CD 60 konstruktsiooniga risti.

Kipsplaatide paigaldamise korral konstruktsiooniga paralleelselt, ei tohi see vahe olla suurem kui 40 cm.

Äärmised riputuselemendid võivad asuda seintest kõige rohkem 50 cm kaugusel.

Kasutatava riputuselemendi tüüp ja liik valitakse olenevalt kui palju madalamal asub katusealuse väljaehitamise konstruktsioon katusekonstruktsioonist.

Alltoodud tabelis on esitatud maksimaalsed kaugused, mis võivad jääda kipsplaadisüsteemi konstruktsiooni ja katuse konstruktsiooni vahele eri riputuselementide korral.

Märgitud kohtades kinnitatakse satika esiküljele ER või ES plus riputuselement, kasutades kahte puidukruvi mõõtudega vähemalt 3,5 mm x 35 mm. Riputuselementide harude pikkus peab olema vähemalt 60 mm kuni 125 mm.

Lamedate L riputuselementide ehk nn seenekujuliste riputuselementide puhul keeratakse need märgitud kohas sarika külje külge, kasutades kahte puidukruvi mõõtudega vähemalt 3,5 mm x 35 mm. Need riputuselemendid tuleb kinnitada täpselt märgitud kontuuri järgi. Kui kasutada lamedaid L-350 riputuselemente, saab tuua konstruktsiooni 30 cm võrra allapoole ja täita tühimik täiendava isolatsioonimaterjali kihiga.

Mineraalvill paigaldatakse katusekonstruktsiooni elementide vahele ning katusekonstruktsiooni ja ehitatava süsteemi konstruktsiooni vahele. Kihiliselt asetsev soojusisolatsiooni parandab konstruktsiooni soojapidavust ja vähendab märkimisväärselt soojuskadu külmasildade kaudu, mis võivad tekkida sarikatele ja muudele konstruktsiooni puitelementidele.

Süsteemi konstruktsioon valmistatakse CD 60 profiilidest. ES riputuselementide puhul paigaldatakse CD 60 profiilid riputuselementide harude vahele ja libistatakse UD 30 profiilidesse.

Kui profiilid on looditud, ühendatakse need riputuselementide harudega, kasutades isekeermestava otsakuga plekikruvisid mõõtudega ɸ 3,5 mm x 9,5 mm. Neid keeratakse 2 tk ühenduse igale küljele. Meie süsteemis paigaldatakse kipsplaadid profiiliga risti ja seetõttu ei ole vahe CD 60 profiilide vahel suurem kui 50 cm.

Lamedate L kinnituselementide ehk seenekujuliste kinnituselementide puhul kinnitatakse profiilid looditud kinnituselementidele ja libistatakse UD 30 profiilidesse.

CD 60 profiile saab pikendada pikisuunaliste ühenduselementide abil. Pikisuunaline ühenduselement tuleb torgata ühendatavate profiilide otstesse ja seejärel kinnitada, kasutades isekeermestava otsakuga plekikruvisid mõõtudega ɸ 3,5 mm x 9,5 mm. Neid keeratakse 2 tk ühendatavate profiilide igale küljele. Kui pikendamist vajavad kõrvuti asetsevate ridade profiilid, siis peavad nende ühenduskohad asetsema üksteisest vähemalt 100 cm kaugusel.

Kaldseina ja sirge seina kokkupuutumise kohas paigaldatakse äärmised profiilid üksteise kõrvale. Sellesse kohta paigaldatakse elastne Flex profiil, mis muudavad selle ühenduse jäigaks ja aitavad nii vältida pragude tekkimist nende pindade ühenduskohas Profiilid kinnitatakse ajutiselt, kasutades isekeermestava otsakuga plekikruvisid mõõtudega ɸ 3,5 mm x 9,5 mm ja seejärel keeratakse need plaatide paigaldamise hetkel kinni.

Kui konstruktsioon on looditud, paigaldatakse auruisolatsioon, liimides fooliumi profiilide külge kahepoolse kleeplindiga. Fooliumi ühenduskohad tihendatakse spetsiaalse lindiga.

Kõigepealt lõigatakse kipsplaadid sobivasse mõõtu. Katusealuse väljaehitamisel kasutatavate plaatide minimaalne paksus on 12,5 mm. Plaadid kinnitatakse profiilide külge ristisuunas nii, et nende lühemad ääred toetuksid profiilidele. Plaadid kinnitatakse ainult CD 60 ja Flex profiilide külge.

Kõrvuti asetsevates ribades tuleb paigaldada plaadid nii, et ühenduskohad plaatide lühemate servade vahel asetseksid üksteisest vähemalt 40 cm kaugusel.

Kipsplaatide üksteise vastu asetsevad lühemad servad tuleb faasida 45-kraadise nurga all 2/3 plaadi paksuse ulatuses.

Plekikruvide maksimaalne vahekaugus ei tohi olla suurem kui 17 cm ja plekikruvid peavad olema vähemalt 10 mm pikemad kui ühendatavate plaatide paksus kokku. 12,5 mm paksuste kipsplaatide puhul kasutatakse ɸ 3,5 mm x 25 mm plekikruvisid.

Plaatide vuukidele kantakse umbes 10 cm laiuselt Norgipsi alus-pahtlisegu. Pärast kuivamist pahteldatakse uuesti vuugid ja plekikruvide kohad.

Seejärel kantakse plaatide vuukidele umbes 20–25 cm laiuselt Norgipsi viimistluspahtli segu ja pahteldatakse kruvikohad. Pärast kuivamist lihvitakse liigne pahtel maha, et saavutada ühtlane ja sile pind.

Seejärel paigaldatakse paberist või klaaskiust armeerimislint.

Pärast kuivamist pahteldatakse uuesti vuugid ja plekikruvide kohad.

Faasitud vuugid niisutatakse veega ja täidetakse Norgipsi aluspahtli seguga.

Kui segu on kuivanud kantakse ühenduskohale uus kiht ehituspahtlisegu ja seejärel surutakse sellesse paberist või klaaskiust armeerimislint.

Sel moel saavutatakse vuugis aluspahtli kiht, mida saab määratleda pahteldustasemena Q1.

Tase Q2 on standardtase, sest see vastab kõige kipsplaatidest pindadele kõige sagedamini esitatavatele nõuetele.

Täiesti ühtlase pinna saamiseks kantakse kogu plaadi pinnale õhuke kiht Norgipsi viimistluspahtlit. Kuivanud pahtlikiht lihvitakse, et saavutada täiesti ühtlane ja sile pind. Seda määratletakse pahteldamistasemena Q3.

Ettevõtte Norgips tehnoloogiate abil saad lihtsalt ja kiiresti välja ehitada katusealuse, mille siledal ja esteetilisel pinnal on suurepärane heliisolatsioon ja mis tagab tuleohutuse.